Ma südamest loodan, et see postitus leiab mingit tagasisidet mis mind huvitab ja loodan et kenneli rahvalt (tõuaretusega tegelevatelt) ei tule vaid sõim ja iroonia, seda loeb siin foorumis mitmel pool. Segavereline mingi alam rass – kõnts vms. Lugu järgmine, see jutt kasvas välja koerafoorumis teemast: Krantside tervis
Ja mõtlesin panen eraldi postituse, et äkki saan asjalikku ja tarka nõuannet. Ma ütlen juba ette ära, et mul on olnud tõukoeri ja mul ei ole nende vastu allergiat. Samuti plaan võtta algmaterjaliks kas üliehade tõupuhas aretusemane, samas pigem tahaks Eestis elu - olude - kliimaga kohanenud heade omadustega segavereline, millel domineeriks mingit kindel esivanema tõutunnus (n. karvakate paksus, IQ, iseloom vms.).
Ok, loodan et saate aru, ma ei taha lahmida aga isiklik kogemus on näidanud et MITTE SISSETOODUD värske verega mis iganes ÜLEARETEATUD tõug jääb tõsiselt alla siin vindunud - kohanenud (ilmastiku ja oludega) segaverelistest! Aretustes ju ei aeta tihti PRAKTILIST LIINI vaid üks osa koeratõugude maailmas on NÄITUSEOMADUSTELE ORIENTEERITUD ja see liin mind ei huvita absoluutselt., v.a. koeraliinid milledel on eri maades olnud väga praktiline suund. Mind ei huvita mingi tõu välimus, habe või jalad vaid pigem ÜLLATAVALT HEA TERVIS – SÖÖDAVALIK (leplik selles asjas) jms.
Oleme siis ausad ja räägime otse. ka segavereliste juures ju toimib ARETUS ok see ajab kenneli rahval karvad turri aga see on TÕSI! Mu vanemad on eluaeg olnud zootehnikud ja tegelesid tõuaretusega (sead), mis on ka loomad ja kus mõõdeti mis iganes kühmu ja omadust jms. Ka on mul mõni koertearendusega tuttav ja koerte aretusest olen siit ja sealt lugenud ja uurinud. Siin ei pea olema põllumajanduse ülikooli lõpetanud ja suure raamatukogu tarkusega et aru saada ka krantside seas toimib tegelikult ju mis - parimate tunnustega kutsikad võetakse välja ja elu jätkab oma ahelat ja nii võib esile tulla MEIE KLIIMALE - OLUDELE - TOIDULE - ÜMRITSEVAGA harmoonias segaverelise LIIN! Seega toimub LOODUSLIK VALIK! Muide naljakas vahemärkus on see, et kui teha SOOVITUD ristandit, et võtta mingi tõutunnustega krants ja seda ristata omakorda mingi heade omadustega krantsiga, siis ei olegi tulem nii hea kui JUHUSLIK – elust enesest – ELU LEIAB TEE – looduslik valik, mis võib anda üllatavalt huvitava ja uue koosluse!
Mu isa kes on elu aeg loomade kasvataja ja arendaja olnud ja kel ka loodusteem ja muu seonduvaga huvi (hoiab ennast kursis kuidas tänapäeval need asjad käivad, loeb ja vaatab palju sellel teemal asju). julges väita, et GENEETIKA on veel selline pärusmaa, milles inimene ja tippteadus hõlmab vaid tühised protsendid. See on meie jaoks veel müsteerium. Ta tõdes samamoodi, et soovitud ja planeeritud segaverelise ja tõulooma ristad ei garanteeri midagi ja see LOODUSLIK VALIK ja juhuslik isane tuleb teb ära võib anda parimaid tulemusi, kuna kokkulangevus õnnestumisele on suurem. Aga proovida ju võib ja kui kutsikapaar õnnestub saab soovitada ka teistele.
Tundub et kenneli rahvast ajab närvi, et on osa inimesi kes ei ole huvitatud nende 10 000 – 15 000 kutsikas koertest vaid on nõus maksma hea valvekoera eest n. 3000 EEK! Karjutakse, läbustatakse ja mõnitatakse teemal TURU SOLKIJAD jms. Jama jutt! Pole eriti asjalikku ja arukat artiklit sel teemal küll lugenud, enamus kordi kenneli ja tõuaretuse oma ajab vahtu ja pritsib viha välja. Jah nõustun et osade kutsikavabrikutega on asi korrats ära. Mitteloomasõbrad, kasusaajad jms. kääksuga või mine sa tea vaimse puudega toodavad kutsikaid müügiks (nö. mittepaberitega tõukoera liinis kutsikaid). Et upuvad pasa sisse, koerad nälgas, emased ülekurnatud jms. See on muidugi ÕUDUS RUUDUS. Aga ma räägin mõistlikult ja südamega asja juures SEGAVERELISTE aretusest (minu puhul pigem vajadusest oma tarbeks).
Mul on tõsine plaan läbi aastate pikkust kutsikaotsimise jama - ise endale MIKSIDA erinevatest SEGAVERELISTEST aga teatud tõuliinist väljakasvanud endale sobiv liin, mida ma siis oma lastele ühel päeval edasi annan. Ei ole enam mingit soovi minna ja tuua kellegi üleskiidetud emas ja isaslooma tulemit, peab ikka ise vanemaid ja loomi tundma, et siis usaldada (jah kenneli loomade hankimisel seda jama niivõrd ei ole või on vähem).
Üks peamine argument ja põhjus on ka eelarve. Tõesti ei ole huvi osta 15 000 erinevaid kutsikaid, ei ole huvi. Mul on koertel 2 peamist eesmärki, miks ma neid pean. Esmalt on nad ikkagi valekoerad ja nende soetamisel ma järgin eelarvet. Siis nad on ka nö. seltsilised – lemmikloomad – sõbrad vms. Aga samuti lähtun ma praktilisest vaatenurgast, koer olgu asja ette. Samuti ei ole ma päri koerte eest maksma ülehinda, arvestades koera eluiga, riski % ti (aastatega on 2 koera kaduma läinud, 2 puretud ja on ka haigusi olnud. Seega Kenneli rahvale olen ma liiga praktiline ja isekas aga no andke andeks MIKS võtta tõukoer kui ilma rahata või väikse summa eest saab IDEAALSE VALVEKOERA! Mõnele meeldivad tõukoerad, nende aretus ja liini pidamine, näitused jms. Mõnele on ka koer enam kui lemmikloom, seltsiline jms. pigem täidab hinges seda auku ja keri kohati jumaldatakse liialt aga noh miks ka mitte, kui see midagi inimesele annab.
Olen aastatega omanud mis iganes tõuliinide segumikse, osad eriliselt õnnestunud - pean nentima. Enamusel oli siis juba 2 põlvkonna tõunihe - segu. St isa ja ema olid juba segu aga sellest edasi oli olemas tõuliin.
Hetkel on ka väga kirju koerakari. Kunagi on olnud segaverelistest järgmisi liine: saksa lambakoer kaukaaslane, siin kohanenud hundikoera mix, suurt šnautser, rotweiler, kesk-aasia ja veel mitmeid kes kohe ei meenugi. Jah osadel koertel on eelmiste põlvkondade tunnuseid väljas mida on vahva vaadata ja uurida, kus ta selle küll saanud on – üles korjanud, mõnele tõule nii omase tunnuse (ju siis esiisa – sugulusliinis on keegi olnud sellest tõust).
Hetkel väga huvitav tulem on domineeriv kaukaaslase - berhandiini veri ja seal kaugem retriiveri veri. Muide koerte omanik kasvatas ise maal oma linnas olevatesse kinnistutele valvekoeri ja jäi pidama sellise miksi juures. Kohati õnnestunud (mõned puudused on) aga üliõnnestunud segumiks, ilmastikku trotsiv, väga heade valeomadustega koer.
Aastaid tagasi otsisin uusi koeri ja valik on kirju. Mida kohtasin oli huvitavaid valvekoerte kasvatajaid, kes miksisid TEADLIKULT erinevaid tõuge kokku. Nentisid, et see töötab vaid esimese põlvkonna puhul, kui tuleb hilisem segu ja miks siis see mingi õnnestunud moment kaob. Kusjuures rõhk oli pandud nr.1 heade IQ ja närvikavale emale - isale ning siis mängis rolli ka koera tõug. tavaliselt oli emane või isane tõupuhas ja teisel poolel siis oli mingi siinse eluga kohanenud ja muganenud segavereline. Muide selline ristand on üsna huvitav.
Mõni arvab, et mul on vasikavaimustus krantside suhtes või allergia tõukoerte suhtes (noh selline kääks vms.) EI OLE! On olnud tõukoeri ja ei välista et neid tulevikus veel omandan.
Kas kellelgi on soovitada mingite tõugude ristandit? Allpool minu eesmärk ja soovitud tulem.
Kas kellegil on mingeid edulugusid – tõugude RISTANDIST? Olen sellisest infost väga huvitatud. Tavaelus – päriselus ma siit ja sealt olen juba kasulikku infot üles korjanud. Paaril korral olen kokku puutunud inimestega kes enda tarbeks on (valvekoerte vajadus) on ristanud tõuge!
Soovitud tulemis mängib OLULIST rolli järgmised omadused:
1) Hea tervis, kohanenud meie elu-oluga. Ma tõesti usun, et sisserännanud – üliaretatud – keemai poolt rikutud hormonaalse tasakaalu või DNA-ga loomad on NÕRGEMA TERVISEGA! Sellest räägitakse kõikjal maailmas, sellest räägitakse muide ka loomakasvatuse tõuaretuses. Keemiline reostus, sünteetika, hormonaalsed preparaatide kasutamine on AEGPOMM mis tikub ja on rikkumas loomade DNA-d! Ma usun ,et on oluline jälgida, et üheks vanemaks (isa-ema) oleks siin kohanenud mingi krantsi liin – head omadused – väljavalimise teel jms. Lisaks teadusega seletatud keskkonnaga kohandumisel on veel asju mida inimene ei mõista ja ma usun ,et siin elanud koertel DNA-s toimub ka pärilikkuse ja loodusliku valiku areng, mis on harmoonias meie elukeskkonnaga (kliima, temperatuurid, toiduiseärasused jms.).
2) Kõikesööja, st. ei ole tõuliini kus on omane pipardamine. Rottweiler jms. tõugudel on SOLGISÖÖJA (ok solki ei tohi koerale anda aga selline õgardjalikus on hea kui seda oleks sees). Mul on kertega söömise asi õnnestunud aga loed kuidas mõned on kimpus, eks see ole ka selle tulem, et koertel on IGAV, nad ei jookse ja energia vajadus on üliväike – organism lülitub säästu režiimile ja siis on koeral aega pipardada jms.
3) Igailma õue ja valevkoerale omane, st paksem karvakate. Seda iseloomustab tõsiasi, kas koer ise vabatahtlikult talvel n. – 5-10 kraadi juures vabalt võib keras magada lumel vms. Mul on olnud selliseid koeri ja on ka praegu, kus nad sooja kuudi asemel valivad ametipostil keras magamise.
Mõni küsib aga selliste omadustele ju vastab mitmeid tõugusid! Ok nõustun aga ma tõesti usun, et meie elu-oluga - ümbritsevaga kohanenud segaverelise liin omab kohandatud DNA-d jms. mis mõjutab ja annab tunda meie kliimale TERVISES! Osad arvavad et see on müüt - no kena las arvavad, igaühel on õigus uskuda mida iganes.
Kes siia ei taha lisada, et näed hakkavad mind ka tögama selle pärast vms. (see teema ei ole eriti positiivset tagasisidet saanud, niipalju kui olen temaatilistes foorumites kiiganud) PANE info – tagasiside – nõuandeid privasse või E-mailile:
E-mail: pere.mies (äts) hot.ee
Kui kellelgi on välja pakkuda head isaslooma sooviga saada kutsikat siis ka selles mõttes olen mõnest variandist huvitatud. Minu eesmärk on kogukamad, hea ilmastikutaluvusega, stabiilse närvikavaga, head jooksjad, kõikesööjad eelkõige valvekoerad.
Koertekoja foorumis teema siis siin:
Kas 'Frankesteini soperdis' või vastupidav 'Krants-MIX'?
Ütlen juba ette ära, et osad on rohkem ÄRAPANEVAD ja MÕNITAVAD postitused aga seal on ka asjalikke argumenteerivaid ja arutlevaid postitusi ja nõuandeid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar