Kas krantsid on tugevema tervisega kui tõukoerad?

Ikka ja jälle kerkib siin ja seal vahel üles leierdatud ja tõukoera omanikke häiriv küsimus:

Kas krants on tugevam oma tervise poolest, kui tõukoerad?

On neid, kes selle peale tõusevad püsti, lehvitavad käsi ja hüüavad:

Tsiteerin: Ei, EI ja veelkord EII!
See on müüt ja sellest on juttu olnud varemgi ...

Tsiteerin: Minu vanaonul 2 tõukoera ja 2 krantsi - moodustasid ühe karja. Krantsid haigemast haigemad (ka krambid), tõukoertel polnud mingeid terviseprobleeme.

Tsiteerin: Sellest on küll päris palju räägitud aga on ju teada fakt, et "kalli raha eest saadud" tõukoeraga käiakse iga pisema jama pärast arste mööda, samas turuvärava-murkale vaadatakse, et kui mingi pisike asi: küll elab üle, kui ei ela, siis järelikult ei olnud loodud kaua elama. Sellest tulenebki müüt, et krants on tervem aga tõukoeraga peab palju arstide juures käima. Kindlasti on erandeid krantse, kes elavad kauem.

Ja on neid, kes väidavad seda:

Tsiteerin: Vaieldav. Meie praktika on näidanud:

- paremad sööjad
- sitkemad ilmastiku tingimustele
- pole aastate jooksul koertega eriliselt loomakliinikus

Midagi ei ole teha, isiklik kogemus. Ja paari tõukoera eluke lõppes tabelttide peal olemisega. Seega milleks rääkida musta valgeks!

Üks mu esimene mõttekogum samal teemal:

Tsiteerin: Sellest on küll päris palju räägitud aga on ju teada fakt, et "kalli raha eest saadud" tõukoeraga käiakse iga pisema jama pärast arste mööda, samas turuvärava-murkale vaadatakse, et kui mingi pisike asi: küll elab üle, kui ei ela, siis järelikult ei olnud loodud kaua elama.

Sul on õige tähelepanek. OK olen aus - üldistada ei saa ja pole mõtet. See on selline ebapädev pooliku infoga vehkimine. Kindlasti ei saaks eriti kobiseda need, kellel vanaemal on see Tuksi ja näed pole haige aga naabril on mingi huvitav loom ja kliinikus püsikliendid.

Ma ei hakka siin koerte numbriga vehkima aga omamoodi kogemus on mul on olemas ja käsi südamel - on tõesti olnud tõsiseid probleeme tõukoertega.

Ega ka krantsid - segaverelised võivad olla hälbega ja tervised rikkis, keeg iie väidagi seda, et nad mingid Marsilt ülikoerad on. Loomad nagu loomad ikka - haigusi on kõikide loomaliikide ja tõugude seas.

Eks osa krantside omanikke ei oskagi oma Mutal vms. haigust näha kui ta norutab vms. Mõnda ka ei koti - selline hoolimatu saamatus jms. Kellel koer on sõbra eest või on nö. fänn vms. see ka jookseb oma hädaga rohkem kliiniku.

Samas osad KLIINIKUTE PÜSIKUNDED pingutavad ka üle, oih kutsul tuli küüne otsast veidi verd, peale küünte lõikamist jms. (Tegijal juhtub, võin tänaseks pool pimedas ja halva valguse juures koertel küüni piirata - isegi mustade küüntel - rottweiler on selles mõttes jubedate küüntega - aga ikkagi vahel juhtub imeväike liiga lähedalt lõikamine).

Tsiteerin: Mismõttes sitkemad ilmastikutingimustele? Tõuline kesk-aasia lambakoer on meie talvisele kliimale kindlasti vastupidavam kui minu lühikarvaline krants, kes -10 külmakraadi juures juba värisema kukub. Kõik on suhteline. Ajalooliselt välitingimustega kohanenud tõud ilmselt sitkuse puudumise üle ei kurda.

Laias laastus on osad segaverelised üsna sitked, ma ei räägi lolli juttu, ma tõesti räägin kogemusi. Samas kui jah võrrelda Harju keskmist krantsi ikka kaukaaslase ja kesk-aasia omaga noh kohati ei anna isegi võrrelda. Mul on olnud kesk-aasia ja nüüd kaukaaslase segaverd ja eks kohati ei kannata suva-päritolu ? koertega võrrelda. Aga muide me ei ole kunagi hankinud - ostnud (jah olen heade omadustega krantside eest raha välja käinud, kui diil teada ja usaldusväärne eelinfo olemas). Pean mainima et mul ei ole olnud suvalisi PITSUSI vaid alati tugevate tõujoontega segaverelised, kelledel domineerib kas tõupuhas esiisa või esiema jms. Seega harju keskmist poole külakoertega suguluses olevad suvalist Pitsut mina aluseks - näiteks ei võta!

Tsiteerin: Loomakliiniku-jutt sai eespool juba ära lahatud. Kõik oleneb konkreetsest koerast.

Nõustun! Aga pean tunnistama et midagi ei ole teha, meie kolme berhandiini elu lõppes tablettidega, juhus? Ja teiste tõukoertega on olnud tõule iseloomulikke vaevusi. Mida aga EI OLNUD segaverelistega.

Tsiteerin: Mina ütleks Peremehe kogemuse peale, et kehvad tõukoerad sattusid siis. Nii nagu mulle sattus kehva krants. Kõik oleneb ikkagi konkreetsest koerast ja tema geneetikast ning hooldamisest. Ka krantsidel esineb igasuguseid pärilikke probleeme - ei küsi need tõugu. Koer on koer.

Jah ka see on võimalik, kuna koerte pidamise kogemus ei ole teab kui pikk ning ka läbikäinud koeri suuremas % olnud segaverelisi ja ka osad siis tõukoerad. Nõustun, ma ei pooldagi võhiklikku üldistust teemas.

Ok, loodan et saate aru, ma ei taha lahmida aga ELUPRAKTIKA on näidanud et MITTE SISSETOODUD värske verega mis iganes ÜLEARETEATUD tõug jääb tõsiselt alla siin vindunud - kohanenud (ilmastiku ja oludega) segaverelistest! Oleme siis ausad ja räägime otse. ka segavereliste juures ju toimib ARETUS ok see ajab kellneli rahval karvad turri aga see on TÕSI: Mu vanemad on eluaeg olnud zootehnikud ja tegelesid tõuaretusega (sead). Siin ei pea olema põllumajanduse ülikooli ja suure raamatukogu tarkusega et aru saada ka krantside seas toimib tegelikult ju mis - parimate tunnustega kutsikad võetakse välja ja elu jätkab oma ahelat ja nii võib esile tulla MEIE KLIIMALE - OLUDELE - TOIDULE - ÜMRITSEVAGA harmoonias segaverelise LIIN! Muide mul on tõsine plaan läbi aastate pikkust kutsikaotsimise jama - ise endale MIKSIDA erinevatest tõugudest kokku liin, mida ma siis oma lastele ühel päeval edasi annan. Ei ole enam mingit soovi minna ja tuua kellegi üleskiidetud emas ja isaslooma tulemit, peab ikka ise vanemaid ja loomi tundma, et siis usaldada.

Olen aastatega omanud mis iganes tõuliinide segumikse. Hetkel on ka väga kirju koerakari.

Väga huvitav tulem on domineeriv kaukaaslase - berhandiini veri ja seal kaugem retriiveri veri. Muide koerte omanik kasvatas ise maal oma linnas olevatesse kinnistutele valvekoeri ja jäi pidama sellise miksi juures. Kohati õnnestunud (mõned puudused on) aga üliõnnestunud segu-miks.

MUIDE! Ma olen täielikult veendunud et kodutoidu Pitsud ja segaverelised Pontud võivad olla ka TERVEMAD sp. et nende hormonaalne süsteem ja lõpuks välja DNA struktuur ei ole KEEMIA poolt solgitud (kuigi kodutoit võib ka olla täielik saast, mida me letid täis on). Mida ma kahtlustan on et koeratoidul olevad koerad saavad toidus sisalduva keemia tõttu üsna kiirelt KLIINIKUTE PÜSIKLIENTIDEKS! Oi kuidas mõne ajab marru see jutt aga ok igaüks olgu kindel oma veendumustes!

Inimeste maailmas see asi ju on OTSENE! Toiduainete tööstus ja toiduainetööstuse lubatud keemiliste ühendite kasutamisskaala on ÕUDUSTÄRATAV. Seal on SÜNTEETIKAT meeletult ja kõik SÜNTEEIKA ei ole looduslik, seal on otseselt keemiat sisaldavad ained jms. Allergiad, vähid jms. vohavad haiguste laamliigid ja tüved on ju kaasaja edu ja keemiaajastu otsene tulem.

Jah mujal maailmas müüakse ÖKO koeratoitu, kus on juba jälgitud et need lihajäägid mis toitu pannakse, elavad väetamata põldudel ja ei topita kasvuhormoone põrsast - vasikast peale täis jms. Uskuge mind, tegelik reaalsus on liiga kole ja tore on et me kõiki asju ei mõista ja ei näe - saa aru. Ma küll püüan koertele vältida krõbinate andmist (säilitusaineid täis ja muid lisaaineid on ka seal) ja loomsele toidule kodutoitu pakkuda.

Üks teine mõttekogum samal teemal:

Nokin vana teema - kärna lahti aga lisan selle postituse siia, kuna see sobib just siia mitte ühte teise teemasse:

See TEEMAARENDUS tundub et taandub nö. isiklikule arvamusele aga mulle tundub ja see on läbiproovitud praktikas, et sellised koerad on murevabamad ja tugevamad mitmes mõttes, ei peagi silmas vaid tervist. Aga see viimane väide on paljude arvates müüt ja vaieldav, siis las ta olla, las igaüks jääb oma veendumuse juurde.

Samas ma toon teile letti ühe väga huvitava ja päriselus töötava argumendi. Aastate pikkune kogemus, teiste läbielatu ja mitmed tähelepanekud ütlevad, et loterii on DNA ja põlvnemise asi siiski. (mõni kostab aga ehk on sul vedanud - loterii - kah võimalik!) Seda kinnitas ka mu isa kes elu aeg zootehnikuna tõuloomi aretanud ja teatud liine ajanud ning selle temaatikaga väga kursis. Isegi ideaalile lähedal väljavalitutel võib järsku välja karata mitu põlvkonda tagais midaiganes, kahjusk ei mõista me DNA ja kõike sellega seonduvat veel täielikult, see on suures osas nö. soperdamine ja testimine ja katsetamine.

No vaadake neid KOERAFARMIDE kaasaegseid ülearetatud tõuge. Andke andkes aga see on müüt et nad on tugeva tervisega. Pole ma elu sees oma koertega eriti kliinikus käinud, kuigi jah teatud asju on saanud ise tehtud. Nüüd on asi nii debiilseks aetud, et enam süsti ka ei või ise teha vms. nojah vet-arstidel on ka vaja leiba ja süüa, ei ole süsteemi vastu aga kohati ajavad koeramisajakirjad, saated ja koeramismeedia sellist kägu - et toodetakse kliinikutest sõltuvaid koeri ja koeraperemehi. Sellele on kaasa aidanud igasugused dr- FRANKESTEINI õudus tõud, mis on ausalt öeldes aia-taha lännu loomakesed, polse osadel tegu-ega nägu ja isegi karva enam kehal ja varsti söövad üldse kõrrega vaid mannasuppi. Oleme oma talus kasvatanud mitut tõukoera ja pea kõigil on tyõule omased haigused ja vead välja löönud jms. aga karntsid on seni olnud tõesti terved v.a. üks luuprobleem ühel segaverelisel, mis aga paranes ja taastus.

Asi on tegelikult jõudnud niikaugele, et koera tüvi DNA sturktuur on geneetiliselt väärastunud ja on juba tõuge milledega joostakse arstide vahet nagu inimesed jooksevad. Näiteks allergia on ju kliiniliselt steriilse euroopa ja ameerika haigus, mujal maailmas üsna vähetuntud, siin epideemikas muutunud. Üks teadlane ütles, et soovitab kõigil kord aastas metsa minna ja süüa peotäis mulda ära, mis mõjub tervislikult (ei ole proovinud aga saan mõttest aru). Ka ülearetatud koeratõud on kohati ju kontrolli alt väljunud ja on vaid vesi loomakliinikute veskile. St. on aretatud poolpidused koeratõud - ristates ja rästates misiganes asju kokku ja veel uhkustatakse selle rikenenud kraami pärast. Kahju minu arust.

See, et krantsid on haiged ja põdurad on müüt, mida tajuvad, tunnetavad ja näevad need, kes on tegelikus elus (väljaspool koeramis ajakirju, saateid , arvamusliidrite mõju) näinud vastupidist! Krantsidel võib esineda midaiganes lollakaid kõrvalnähte ja polovernikutele omaseid misiganes kääkse aga üldjoontes on nad üsna terved loomad ja sitked ning visa hingega! Kui kusagil on ka põduraid krantse, siis eks ega nemadgi mingid supermanid ei ole ja nii kanged, et haigused neid ei võta ja pure. Kindlasti määrab siin veel see asjaolu, et enamus maakolgastes on koerad omavahel tugevas suguluses ja vahel kargab ühte emast, nii tema pojad, vaarisad, onud ning pole siis imestada, et tulevad sellised pidused ja tehnilise DNA rikkega loomad.

Tean oma elus Tädi Maali ja Onu Kusti krantse, meenub ka lapsepõlvest et need Pollad ja Murid surid enamus VANADUSSURMA ja kõrges eas veel. Osad tõukoerad viskavad sussid püsti juba 7-8 aastaselt. No andke andeks rahvas teab ja mäletab ei ole nii lihtsalt võimalik ajupsesu selle tõuvärgindusega teha! Mõni ütleb ma olen loll ja jampsin, no mõelgu aga miks ma pean eirama oma fakte ja tähelepanekuid, mida olen üles noppinud ja märganud, miks ma pean neid eirama ja eitama.

Mainisin siin ka seda, et osa tädi Maalisid lihtsalt ei märka oma lemmiku tervislikku siesundid ja ka see võib moondada tegelikkust.

Ma ei oma karantsivabrikut ja polovernikute farmi. Kuigi miks mitte, kui sealt tuleks välja nö. talumehele taskukohase hinnaga valvekoerad, ristates näiteks hundikoer(SLK)-rotweiler jms. mis on väga nõutud hübriid-koerad. Viimastest tulevad sellised jõulised, jämeda kondiga, jämeda häälega, pikakarvalised (rotu ei ole hea igailma koer, passib muidu kuudis) head valvurid, olen niipalju kuulnud infot neist ja seda maainimestelt, rahval on tõesti palju koeri. Ja kus kusagil kutsikaid on siis need seisma ei jää, nende suhtes on nõudlus.

Nüüd kui keegi teadlikult segab mingit tõukoera ja krantsi kokku ja sealt tuleb n. oma hinda väärt koerad (ütleme 2000 EEK kutsikas) siis miks ei võiks neid soovijatele anda - müüa sellise hinnaga.

Ma näen vastaspoole pealt vaid negatiivseid, vihaseid, kadedaid ja oma leiva pärast muretsevaid tõukoerade aretejaid, kes mürgiseid kommentaare pritsivad ja selliseid krantside omanikke kiruvad ja süüdistavad kõikvõimalikes inimeste pahede ja kurjuse tagajärgedes ja turu solkimises!

See väide ja hüüdlause (ridade vahelt) on selle foorumi üks omasemaid, et Hulkuvate koerte ja hoolimatuse ja kõige muu pärast on süüdi lollakad krantsiomanikud ja tootjad. Ja veeretame aga süü ja koorma krantside ja nende omanike kaela luues järjekordse müüdi! Varjupaikades on ka kenasti tõukoeri või kuidas? Oleme ausad sinan satub ka neid ja ka kuulutatakse vahel ära anda tõukoerad jms.

Ei ole see tõuaretajate klubi midagi nii üllas, ka seal kehtivad üsna tavalised põllumajandus äris tavalised sorteerimis meetodid, mis praaki ja mis tõukarjaks jms. Kui selles valguses võtta käib ka seal meeletu sorteerimine, hullem kui mõne Põldru Mati kartuli sorteerimises. Need eemaletõugatud, mitte tõutunnustega mittesobiliku kolju mõõtmetega liiguvad unustatud ja hüljatud krantside kuningriiki ja neil ei ole õigus ega asu olla osa väljavalitute seast

Hulkuvate koerte probleem on palju laiem ja suurem. See ei ole eelkõige ja nr.1 seotud seadustega ja karistustega vaid Eesti rahva eetikaga, austusega elu vastu ja ümbritseva vastu. Me maa on haige ja austus elu vastu longab. Soomes on seadused, karistused aga ometi on hulkuvaid koeri, siin on mõned väitnud et seal on asjad korras nagu Norras. Jama! Jah neid ei ole nii palju aga maakohtades samamoodi hulkuvaid koeri, neid ei näe niipalju, kuna seal töötab see masinvärk hulkuvate korte püüdmine jms. nagu kellavärk. Miks siis sellises riigis nagu Soone siiski koerad hulguvad. Ikkagi sp. et inimesed on rikutud, neil on valed suhtumised, hoiakud ja kasvatus. See asi saab alguse juba laspepõlvest. See neetud pärand, mis me maal on, et osade jaoks on koerad - koeraraiped jms. on stalinistlik ja darwinistlik taaga ja koogel-moogel - seadus, et tugevam jääb ellu.

Ei ole krantsid ja krantside omanikud süüdi Eestis laiutavale loomade hoolimatuses. Jah kindlasti kui omanik maksab 10 000 EEK oma koera eest, siis ta nagu vist hoiab rohkem ja otsiks kui on kadunud jms. Aga selline eeldus ja ootus on naiivne ja isekas. Kennelid ja osad koerajad vist unistaks sellisest riigist - kus on lubatud vaid teatud koerad, kibbistatud - tembeldatud - tätoveeritud. kohustuslik kliinikute ülevaatus ja asi lõpeks nagu uute autode äritsemisega ja siis hiljem hoolduse läbi raha välja pumpamisega. Õnneks on koerad tasuta nagu veel palju lemmikloomasid leiab ka tasuta kasse, jäneseid jms. ning igaühel kes soovib on endale lemmik soetada maksmata selle eest 10 000 jms. See et osad ei väärtusta loomade elu ja ei oma aukartust selle ees, sp. peavad jah ka olema seadused ja reguleeringud, et loomasid ei heidetaks eemale nagu nartse ja ei piinataks jms.

Õnnelik krantsi omanik ja peremees ...

PereMees

Vastupidav Krants-MIX müüt või tegelikkus.

Ma südamest loodan, et see postitus leiab mingit tagasisidet mis mind huvitab ja loodan et kenneli rahvalt (tõuaretusega tegelevatelt) ei tule vaid sõim ja iroonia, seda loeb siin foorumis mitmel pool. Segavereline mingi alam rass – kõnts vms. Lugu järgmine, see jutt kasvas välja koerafoorumis teemast: Krantside tervis

Ja mõtlesin panen eraldi postituse, et äkki saan asjalikku ja tarka nõuannet. Ma ütlen juba ette ära, et mul on olnud tõukoeri ja mul ei ole nende vastu allergiat. Samuti plaan võtta algmaterjaliks kas üliehade tõupuhas aretusemane, samas pigem tahaks Eestis elu - olude - kliimaga kohanenud heade omadustega segavereline, millel domineeriks mingit kindel esivanema tõutunnus (n. karvakate paksus, IQ, iseloom vms.).

Ok, loodan et saate aru, ma ei taha lahmida aga isiklik kogemus on näidanud et MITTE SISSETOODUD värske verega mis iganes ÜLEARETEATUD tõug jääb tõsiselt alla siin vindunud - kohanenud (ilmastiku ja oludega) segaverelistest! Aretustes ju ei aeta tihti PRAKTILIST LIINI vaid üks osa koeratõugude maailmas on NÄITUSEOMADUSTELE ORIENTEERITUD ja see liin mind ei huvita absoluutselt., v.a. koeraliinid milledel on eri maades olnud väga praktiline suund. Mind ei huvita mingi tõu välimus, habe või jalad vaid pigem ÜLLATAVALT HEA TERVIS – SÖÖDAVALIK (leplik selles asjas) jms.

Oleme siis ausad ja räägime otse. ka segavereliste juures ju toimib ARETUS ok see ajab kenneli rahval karvad turri aga see on TÕSI! Mu vanemad on eluaeg olnud zootehnikud ja tegelesid tõuaretusega (sead), mis on ka loomad ja kus mõõdeti mis iganes kühmu ja omadust jms. Ka on mul mõni koertearendusega tuttav ja koerte aretusest olen siit ja sealt lugenud ja uurinud. Siin ei pea olema põllumajanduse ülikooli lõpetanud ja suure raamatukogu tarkusega et aru saada ka krantside seas toimib tegelikult ju mis - parimate tunnustega kutsikad võetakse välja ja elu jätkab oma ahelat ja nii võib esile tulla MEIE KLIIMALE - OLUDELE - TOIDULE - ÜMRITSEVAGA harmoonias segaverelise LIIN! Seega toimub LOODUSLIK VALIK! Muide naljakas vahemärkus on see, et kui teha SOOVITUD ristandit, et võtta mingi tõutunnustega krants ja seda ristata omakorda mingi heade omadustega krantsiga, siis ei olegi tulem nii hea kui JUHUSLIK – elust enesest – ELU LEIAB TEE – looduslik valik, mis võib anda üllatavalt huvitava ja uue koosluse!

Mu isa kes on elu aeg loomade kasvataja ja arendaja olnud ja kel ka loodusteem ja muu seonduvaga huvi (hoiab ennast kursis kuidas tänapäeval need asjad käivad, loeb ja vaatab palju sellel teemal asju). julges väita, et GENEETIKA on veel selline pärusmaa, milles inimene ja tippteadus hõlmab vaid tühised protsendid. See on meie jaoks veel müsteerium. Ta tõdes samamoodi, et soovitud ja planeeritud segaverelise ja tõulooma ristad ei garanteeri midagi ja see LOODUSLIK VALIK ja juhuslik isane tuleb teb ära võib anda parimaid tulemusi, kuna kokkulangevus õnnestumisele on suurem. Aga proovida ju võib ja kui kutsikapaar õnnestub saab soovitada ka teistele.

Tundub et kenneli rahvast ajab närvi, et on osa inimesi kes ei ole huvitatud nende 10 000 – 15 000 kutsikas koertest vaid on nõus maksma hea valvekoera eest n. 3000 EEK! Karjutakse, läbustatakse ja mõnitatakse teemal TURU SOLKIJAD jms. Jama jutt! Pole eriti asjalikku ja arukat artiklit sel teemal küll lugenud, enamus kordi kenneli ja tõuaretuse oma ajab vahtu ja pritsib viha välja. Jah nõustun et osade kutsikavabrikutega on asi korrats ära. Mitteloomasõbrad, kasusaajad jms. kääksuga või mine sa tea vaimse puudega toodavad kutsikaid müügiks (nö. mittepaberitega tõukoera liinis kutsikaid). Et upuvad pasa sisse, koerad nälgas, emased ülekurnatud jms. See on muidugi ÕUDUS RUUDUS. Aga ma räägin mõistlikult ja südamega asja juures SEGAVERELISTE aretusest (minu puhul pigem vajadusest oma tarbeks).

Mul on tõsine plaan läbi aastate pikkust kutsikaotsimise jama - ise endale MIKSIDA erinevatest SEGAVERELISTEST aga teatud tõuliinist väljakasvanud endale sobiv liin, mida ma siis oma lastele ühel päeval edasi annan. Ei ole enam mingit soovi minna ja tuua kellegi üleskiidetud emas ja isaslooma tulemit, peab ikka ise vanemaid ja loomi tundma, et siis usaldada (jah kenneli loomade hankimisel seda jama niivõrd ei ole või on vähem).

Üks peamine argument ja põhjus on ka eelarve. Tõesti ei ole huvi osta 15 000 erinevaid kutsikaid, ei ole huvi. Mul on koertel 2 peamist eesmärki, miks ma neid pean. Esmalt on nad ikkagi valekoerad ja nende soetamisel ma järgin eelarvet. Siis nad on ka nö. seltsilised – lemmikloomad – sõbrad vms. Aga samuti lähtun ma praktilisest vaatenurgast, koer olgu asja ette. Samuti ei ole ma päri koerte eest maksma ülehinda, arvestades koera eluiga, riski % ti (aastatega on 2 koera kaduma läinud, 2 puretud ja on ka haigusi olnud. Seega Kenneli rahvale olen ma liiga praktiline ja isekas aga no andke andeks MIKS võtta tõukoer kui ilma rahata või väikse summa eest saab IDEAALSE VALVEKOERA! Mõnele meeldivad tõukoerad, nende aretus ja liini pidamine, näitused jms. Mõnele on ka koer enam kui lemmikloom, seltsiline jms. pigem täidab hinges seda auku ja keri kohati jumaldatakse liialt aga noh miks ka mitte, kui see midagi inimesele annab.

Olen aastatega omanud mis iganes tõuliinide segumikse, osad eriliselt õnnestunud - pean nentima. Enamusel oli siis juba 2 põlvkonna tõunihe - segu. St isa ja ema olid juba segu aga sellest edasi oli olemas tõuliin.

Hetkel on ka väga kirju koerakari. Kunagi on olnud segaverelistest järgmisi liine: saksa lambakoer kaukaaslane, siin kohanenud hundikoera mix, suurt šnautser, rotweiler, kesk-aasia ja veel mitmeid kes kohe ei meenugi. Jah osadel koertel on eelmiste põlvkondade tunnuseid väljas mida on vahva vaadata ja uurida, kus ta selle küll saanud on – üles korjanud, mõnele tõule nii omase tunnuse (ju siis esiisa – sugulusliinis on keegi olnud sellest tõust).

Hetkel väga huvitav tulem on domineeriv kaukaaslase - berhandiini veri ja seal kaugem retriiveri veri. Muide koerte omanik kasvatas ise maal oma linnas olevatesse kinnistutele valvekoeri ja jäi pidama sellise miksi juures. Kohati õnnestunud (mõned puudused on) aga üliõnnestunud segumiks, ilmastikku trotsiv, väga heade valeomadustega koer.

Aastaid tagasi otsisin uusi koeri ja valik on kirju. Mida kohtasin oli huvitavaid valvekoerte kasvatajaid, kes miksisid TEADLIKULT erinevaid tõuge kokku. Nentisid, et see töötab vaid esimese põlvkonna puhul, kui tuleb hilisem segu ja miks siis see mingi õnnestunud moment kaob. Kusjuures rõhk oli pandud nr.1 heade IQ ja närvikavale emale - isale ning siis mängis rolli ka koera tõug. tavaliselt oli emane või isane tõupuhas ja teisel poolel siis oli mingi siinse eluga kohanenud ja muganenud segavereline. Muide selline ristand on üsna huvitav.

Mõni arvab, et mul on vasikavaimustus krantside suhtes või allergia tõukoerte suhtes (noh selline kääks vms.) EI OLE! On olnud tõukoeri ja ei välista et neid tulevikus veel omandan.

Kas kellelgi on soovitada mingite tõugude ristandit? Allpool minu eesmärk ja soovitud tulem.

Kas kellegil on mingeid edulugusid – tõugude RISTANDIST? Olen sellisest infost väga huvitatud. Tavaelus – päriselus ma siit ja sealt olen juba kasulikku infot üles korjanud. Paaril korral olen kokku puutunud inimestega kes enda tarbeks on (valvekoerte vajadus) on ristanud tõuge!

Soovitud tulemis mängib OLULIST rolli järgmised omadused:

1) Hea tervis, kohanenud meie elu-oluga. Ma tõesti usun, et sisserännanud – üliaretatud – keemai poolt rikutud hormonaalse tasakaalu või DNA-ga loomad on NÕRGEMA TERVISEGA! Sellest räägitakse kõikjal maailmas, sellest räägitakse muide ka loomakasvatuse tõuaretuses. Keemiline reostus, sünteetika, hormonaalsed preparaatide kasutamine on AEGPOMM mis tikub ja on rikkumas loomade DNA-d! Ma usun ,et on oluline jälgida, et üheks vanemaks (isa-ema) oleks siin kohanenud mingi krantsi liin – head omadused – väljavalimise teel jms. Lisaks teadusega seletatud keskkonnaga kohandumisel on veel asju mida inimene ei mõista ja ma usun ,et siin elanud koertel DNA-s toimub ka pärilikkuse ja loodusliku valiku areng, mis on harmoonias meie elukeskkonnaga (kliima, temperatuurid, toiduiseärasused jms.).

2) Kõikesööja, st. ei ole tõuliini kus on omane pipardamine. Rottweiler jms. tõugudel on SOLGISÖÖJA (ok solki ei tohi koerale anda aga selline õgardjalikus on hea kui seda oleks sees). Mul on kertega söömise asi õnnestunud aga loed kuidas mõned on kimpus, eks see ole ka selle tulem, et koertel on IGAV, nad ei jookse ja energia vajadus on üliväike – organism lülitub säästu režiimile ja siis on koeral aega pipardada jms.
3) Igailma õue ja valevkoerale omane, st paksem karvakate. Seda iseloomustab tõsiasi, kas koer ise vabatahtlikult talvel n. – 5-10 kraadi juures vabalt võib keras magada lumel vms. Mul on olnud selliseid koeri ja on ka praegu, kus nad sooja kuudi asemel valivad ametipostil keras magamise.

Mõni küsib aga selliste omadustele ju vastab mitmeid tõugusid! Ok nõustun aga ma tõesti usun, et meie elu-oluga - ümbritsevaga kohanenud segaverelise liin omab kohandatud DNA-d jms. mis mõjutab ja annab tunda meie kliimale TERVISES! Osad arvavad et see on müüt - no kena las arvavad, igaühel on õigus uskuda mida iganes.

Kes siia ei taha lisada, et näed hakkavad mind ka tögama selle pärast vms. (see teema ei ole eriti positiivset tagasisidet saanud, niipalju kui olen temaatilistes foorumites kiiganud) PANE info – tagasiside – nõuandeid privasse või E-mailile:

E-mail: pere.mies (äts) hot.ee

Kui kellelgi on välja pakkuda head isaslooma sooviga saada kutsikat siis ka selles mõttes olen mõnest variandist huvitatud. Minu eesmärk on kogukamad, hea ilmastikutaluvusega, stabiilse närvikavaga, head jooksjad, kõikesööjad eelkõige valvekoerad.

Koertekoja foorumis teema siis siin:

Kas 'Frankesteini soperdis' või vastupidav 'Krants-MIX'?

Ütlen juba ette ära, et osad on rohkem ÄRAPANEVAD ja MÕNITAVAD postitused aga seal on ka asjalikke argumenteerivaid ja arutlevaid postitusi ja nõuandeid.